You ain't ever gonna burn my heart out

Pidin oma blogi väljanägemist muutma, sest see viskab alati teatud aja tagant üle.
Suur nostalgia tuli peale, kui järsku Maikuga bändidest rääkisime (või siis ühes lauses korraks mainisime) ning tõmbasin endale ohtralt muusikat, mida kunagi kuulasin ehk siis suures koguses head ja aegumatut rokki! Mõnes mõttes tuli väga lapsik tunne, kuid samas äratundmisrõõm, sest sõnad on siiamaani peas.
Ma ei saa kunagi üle ega ümber rokist ja sellega kaasnevast. Ma armastan seda. Lihtne.