Sain täna järjekordselt aru, kui erinevad võivad inimesed ikka olla. See on täiesti uskumatu. Mind üllatas see nii positiivselt ja negatiivselt kui ka täiesti ükskõikselt. Ühesõnaga lõppkokkuvõttes oli mul ikkagi täiesti ükskõik. Selle ükskõiksuse koha pealt pean ma ütlema, et ma olen üsna rahul sellega (kuigi mu vanaema nii ei arva), sest kuna mul on nii tihti täiesti pohhui, ei võta ma teatud asju nii suurtena. Eriti kui nad ei puuduta otseselt mind ja eriti kui mul on piisavalt aega nendega tegeleda. take it easy.
Taaskord: vajas mainimist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar